Mark0M

POSITIIVNE Positiivseks näiteks tõin midagi, mida oleme ilmselt kõik kasutan, mõned suuremal mõned väiksemal määral, Wikipedia või siis eesti keeles - Vikipeedia. Wikipedia üks suurimaid plusse, peale selle, et seal on paljude teemade ja inimeste kohta infot, on selle lihtne kasutamine. Mingit tuntud inimest googeldades on Wikipedia link üks esimesi, mis ette tuleb. Sellega on lihtne tuttavaks saada, tavaliselt on eri alapealkirju, mis aitab vajavat infot lihtsamini ja kiiremini üles leida. Üks miinus on muidugi see, et informatsioon, mis kirjas ei pruugi alati tõele vastata. Palju inimesi siiski võtab riski saada vale infot kuna info kättesaamine on nii kiire. Ka selle meeldejäävus on suur pluss, Wikipedia lehe kujundus on aastate jooksul muutunud aga, vaid minimaalselt ja suurem osas on jäänud samaks. Ikka on sama vanahea minimalistlik disain, must valge, paar pilti olemas. Wikipedia lehe minimalistlik ja lihtne väljanägemine on ka kindlasti aidanud säilitada selle populaarsust. NEGA...

 Otsustasin selles postituses kirjutada WordPressist. WordPress on 2003. aastal loodud populaarne  avatud lähtekoodiga sisuhaldusplatvorm. Seda kasutadakse peamiselt veebilehtede loomiseks. Arendusmudeli poolest järgib WordPress pigem iteratiivset ja kogukonnapõhist lähenemist. Uusi versioone antakse regulaarselt välja ning igs uus versiion täiendab eelmist. WordPressi arenduses mängib olulist rolli selle kogukond, sellesse projekti panustavad tuhanded arendajad üle maailma. Sellega järgneva võimaliku kaose hoiab ära keskne meeskond, mida juhib Automattic. Automattic on USA globaalne hajusettevõte, mis on ka eelkõige tuntud WordPressi arendamise ja sellega seotud teenuste poolest. WordPressi mudeli suurimadeks plussideks on kiirus ja paindlikkus, lahendusi saab kiirelt testida ja kogukonnalt kiiret tagasisidet.  Ärimudel poole pealt on WordPressi tarkvara ise tasuta, tulu teenidakse muud moodi. Veebilehe loomine ise on tasuta aga, et kasutada mõningaid lisafunktsioone tul...

Eben Moglen väidab, et vaba tarkvara liikumine näitab autoriõiguse/te nõrgenemist digitaalses maailmas. Ta rõhutab, et tarkvara ei sobi hästi traditsioonilise omandi mõiste alla, sest see on korraga nii praktiline tööriist kui ka looming. Samuti märgib ta, et interneti kiire areng on muutnud võimalikuks koostöö ilma keskse juhtimiseta, mis muudab hierarhilise mudeli vähem vajalikuks, näiteks Linuxi loomine ja areng. Moglen nimetab seda anarhistlikuks tootmisviisiks. Küll mitte kõik tema "ennustused" ei läinud täppi, mis oleks ka väga raske, aga siiski tubli osa läks ka.  Üks, mis pidas paika Moglen ennustus, et hajutatud ja ilma keskse juhtimiseta koostöö suudab toota kvaliteetset tarkvara, läks täppi. Seda kinnitab tänapäevane vaba tarkvara ökosüsteem, kus projektid nagu Linux ja GitHubil toimuv arendus on muutunud kogu digimaailma aluseks. Suur osa interneti infrastruktuurist töötab just sellise avatud koostöö mudeli peal. Selle juurde ka käib tema arusaam, et motivatsioon...

TREENER: ERIC SCHMIDT Eric Schmidt oli Google tegevjuht 10 aastat(2001-2011) ja järmised 4 aastat Google juhatuse esimees. Eric Schmidt on minu valik treeneri tüüpi juhiks, tema eesmärgiks on inimeste arendamine ja ühtse meeskonna loomine ja läbi selle edu saavutamine. Eric tahtis oma tiimi huvitavaid inimesi, kes tegelevad töö kõrval mõne teistsugusema asjaga kui nende töökoht. Oli kultuur, kus ideed liiguvad alt ülevale - süstemaatiline innovatsioon. Ta tahtis, et juhid teeksid koosolekuid, kus küsivad töötajalt midagi, mida juhid ei tea. Eric-ut on suurelt mõjutanud tema endine boss, Bill Campbell, kes oli samuti treeneri tüüpi juht. Schmidti sõnul peavad kõik tundma, et nad oleksid hinnatud, isegi kui nad töötavad Valges Majas. SUHTLEJA: SATYA NADELLA Satya Nadella on aastast 2014 Microsofti tegevjuht. Satya Nadella on minu valik suhtleja tüüpi juhi näiteks. Kui Nadellast sai Microsofti tegevjuht iseloomustas ettevõtet üsna konkurentsitihe kultuur. Tema eesmärgiks oli see muuta, ta...

KLASSIKALINE   KÕRGKOOLIDIPLOM Kõrgkoolidiplom näitab, et see inimene on kätte saanud tugeva baasi oma õpitavast erialast ning ka analüüsi ja mõtlemisoskus. See annab hea aluse edasiseks arenguks ja ka ülesannete lahendamiseks. See aga veel ei tähenda, et vastaval inimesel oleksid ka praktilised oskused vastavaks tööks. Seetõttu võib ka töö leidmine olla aeglasem kui järgnevate diplomite ja tunnistuste puhul. RAKENDUS-/KUTSEKÕRGKOOLIDIPLOM See diplom näitab, et vastaval inimesel on olemas praktilised ja teoreetilised oskused ning teadmised mingist kindlast erialast, nt süsteemide arendajad või administraatorid. See annab paremad eeldused leida pärast lõpetamist töökoht kui klassikalise kõrgkoolidiplomi puhul. Sii kuulub ka TTÜ IT kolledž, kus peale teoreetilise osa saab ka praktilisi oskusi, mida võib tulevikus vaja minna. ERIALANE KUTSETUNNISTUS Kutsetunnistused on palju kitsama fookusega kui eelmainitud diplomid, see näitab, et inimesel on olemas konkreetsed tehnilised oskused. N...

  ÄRIVARALINE LITSENTS Tarkvara looja säilitab selle üle täieliku kontrolli selle levitamise üle ja, kuidas seda kasutada tohib. Näiteks piirades seadmete arvu, kus tohib seda tarkvara kasutada. Kasutajadel pole võimalik lähtekoodi muuta, see aitab arendajatel säilitada toote stabiilsust. Tavaliselt tuleb selle litsentsiga tarkvara kasutamise eest alguses maksta ja tihti ka iga aasta pärast, et litsentsi uuendada. Seetõttu võib see tuua suure sissetuleku.  Kuna kood on suletud ei saa väline kogukond panustada tarkvara arendusse ja kõik sõltub just arendajast endast. Kasutaja ei tea, mida tarkvara tegelikult teeb ja see võib viia tarkvara mitte usaldamiseni, see võib ilma jätta võimalikest kasutajadest. Siia võiks tuua ka ühe eelise, maksumus. Kuna ärivaralise litsentsiga tarkvarad pole üldjuhul tasuta ja nende eest tuleb võib olla isegi iga aastaselt maksta võivad potentsiaalsed kasutajad eelistada vähem kulukamaid alternatiive.  GNU GPL See litsents annab kasutajadele ne...

  HÄSTI TOIMIV Kõige paremini toimivaks pean litsentsi. Kõige lihtsamalt öeldes on litsents kokkuleppe, mis määrab, kuidas tohib loomingut või tehnoloogiat kasutada.  Litsentsi üheks suureks plussiks on selle paindlikkus. Pole olemas vaid ühte kindlat litsentsi tüüpi, mida järgima peab. Peale nelja peamise tüüpi on IT maailmas veel arenemas neist välja oma tüüpid. Litsentse saab "muuta" vastavalt leiutaja vajadusele, eriti digimaailmas. Sellega leiab "kesktee" autoriõiguste ja kasutajate vabaduse vahel. Teiseks plussiks on litsentside rahvusvahelisus, need ei sõltu nii palju riikidest kui mõned teised WIPO komponentid.Kolmandaks, litsentsid reguleerivad mingi asja kasutamist, mitte ei keela neid täielikult. Ehk leiutist saab arendada ja levitada ja samal ajal leituise autor säilitab veel autoriõigusi. Seetõttu on need ka nii levinud IT-valdkonnas. TULEKS MUUTA Siia valisin patendi. Patenti mõtte on  aitada loojat, seda tehes tihti aga pidurdatakse edasiarengut. Koht...