Kasutatavus veebis

POSITIIVNE

Positiivseks näiteks tõin midagi, mida oleme ilmselt kõik kasutan, mõned suuremal mõned väiksemal määral, Wikipedia või siis eesti keeles - Vikipeedia. Wikipedia üks suurimaid plusse, peale selle, et seal on paljude teemade ja inimeste kohta infot, on selle lihtne kasutamine. Mingit tuntud inimest googeldades on Wikipedia link üks esimesi, mis ette tuleb. Sellega on lihtne tuttavaks saada, tavaliselt on eri alapealkirju, mis aitab vajavat infot lihtsamini ja kiiremini üles leida. Üks miinus on muidugi see, et informatsioon, mis kirjas ei pruugi alati tõele vastata. Palju inimesi siiski võtab riski saada vale infot kuna info kättesaamine on nii kiire. Ka selle meeldejäävus on suur pluss, Wikipedia lehe kujundus on aastate jooksul muutunud aga, vaid minimaalselt ja suurem osas on jäänud samaks. Ikka on sama vanahea minimalistlik disain, must valge, paar pilti olemas. Wikipedia lehe minimalistlik ja lihtne väljanägemine on ka kindlasti aidanud säilitada selle populaarsust.

NEGATIIVNE

Siia valisin midagi, mida kasutan ise ka mõõdukalt aga, mis võib uutele kasutajatele natuke keeruline olla - Reddit. Mäletan ka kui Redditi konto esimest korda 2017 või 2018, ei kasutanud ma seda väga palju läkski umbes aasta enne kui hakkasin seal aktiivsemalt käima. Reddit erineb piisavalt palju teistest sotsiaalmeedia platvormidest (olen näinud inimesi, kes ei kutsugi seda sotsiaalmeediaks), seetõttu võtab sellega harjumine ja arusaamine, kuidas platvorm töötab aega. Lihtsamaks ei tee ka asjaolu, et eri subreddititel on eri tingimused mille korral saab sinna ültse postitada. Kuna subredditeid on niivõrd palju võib õige subredditi leidmine, millega tahad liituda või sealt midagi leida aega võtta. Kui aga oled juba Redditit kasutanud pigemalt on see küll lihtsam aga isklikult pole ma selle süsteemi suurim fänn.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Teistmoodi IT

Sedalaadi tehnoloogia rakendamist ei saa vaadata kui "tehnoloogiline lahendus VÕI erivajadusega inimese abivahend". Tegelikult on vaja nende kahe kooslust. Kui käsitleme seda ainult IT-na, jäävad individuaalsed vajadused tahaplaanile. Kui käsitleme seda ainult sotsiaalabina, jääb süsteem ise muutmata. Tulemuseks ongi olukord, kus inimene peab kohanema tehnoloogiaga, mitte vastupidi. Digitaliseerimine teeb selle küsimuse eriti tähtsaks. Haridus on siin kõige selgem näide. Tänapäeval on kooli läbimine ilma arvutita peaaegu võimatu: õppematerjalid, kodutööd, suhtlus õpetajatega, eksamidki liiguvad üha enam digikeskkondadesse. Kui need keskkonnad ei ole ligipääsetavad või kui vajalikud tugilahendused ei ole kättesaadavad, siis ei ole tegemist enam lihtsalt ebamugavusega. Vaid tähendab, et osa õpilasi jääbki ilma piisava hariduseta. See teema ei kuulu ainult sotsiaalministeeriumile ega ainult haridusministeeriumile, vaid on nende ühine vastutus. Sotsiaalministeerium peab tagama li...
Lisateave

Uue meedia väljund traditsioonilisel meedia kanalil

OSKUSLIK KASUTAMINE Oskusliku juurde ei osanud ma tuua paremat näitet kui The New York Times. See loodi juba 1851. aastal, kuid näitab paljudele uuematele meedia väljaanndele nende oma mängus koha kätte. New York Times-il on olemas Facebook, Instagramm, Twitter (nüüd X) ja kõigis nendes on neil kümneid miljoneid jälgijaid. Neil on olemas ka TikToki konto 3 miljoni jälgijaga, kus postitavad iga paari tunni tagant. Samuti ei tohiks unustada paar aastat tagasi viraalseks läinud Wordle-t, mis on samuti New York Timesi loodud. Nüüdseks on sinna lisandunud veel sõnamänge, mis püsivad populaarsetena. Kasutatakse ka YouTube, kus on neil kaks kanalit, üks uudiste jaoks ja teine podcastiks. Võib öelda, et The New York Times kasutab peaaegu kõike võimalikku, et jõuda inimesteni. LAHJEM UUS MEEDIAS Siin tooksin välja ühe Eesti telekanali, Kanal 2. Otsides Kanal 2 sotsiaalmeedia kontosi tuli üllatuseks, et neil puudub Twitteri ehk X-i konto, platvorm, mis on saamas populaarsemaks ka Eestis, sellelt...
Lisateave

Kaks erinevat nähtust

  IKKA VEEL TUTTAV E-post, see on küll üks vanimaid interneti teenuseid ja ikka on see väga populaarne tänapäeval. E-post üks peamisi viise, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad. E-posti loojaks on Massachusettsi arvutiinsener Ray Tomlinson, kellel õnnestus 1971.aastal saata tekstisõnum ühest arvutist teise. Ta pakkus oma kirjutatud elektronpostisüsteemi ARPAnetile ja see sai populaarseks. Tomlinson tõi kasutusele ka "@" sümboli e-posti aadressis, see võeti kasutusele kasutajanime ja arvuti, mida see kindel inimene kasutab, nime eraldamiseks. 1985.aastaks oli E-post kujunenud üheks Interneti põhiteenuseks. 55 aastat pärast e-posti loomist on e-posti aadress must have igal inimesel kellel on ligipääs internetile. Kui sa tahad endale ükskõik, mis kohas endale konto luua siis peaaegu alati küsitakse sinult e-posti aadressit. Sellest on saanud lahutamatu osa internetis ja igapäeva elust. Lõpetan selle teema e-posti võib olla tähtsaima eelisega sotsiaalmeedia ees, selleks, et saat...
Lisateave