Eben Moglen arvustus

Eben Moglen väidab, et vaba tarkvara liikumine näitab autoriõiguse/te nõrgenemist digitaalses maailmas. Ta rõhutab, et tarkvara ei sobi hästi traditsioonilise omandi mõiste alla, sest see on korraga nii praktiline tööriist kui ka looming. Samuti märgib ta, et interneti kiire areng on muutnud võimalikuks koostöö ilma keskse juhtimiseta, mis muudab hierarhilise mudeli vähem vajalikuks, näiteks Linuxi loomine ja areng. Moglen nimetab seda anarhistlikuks tootmisviisiks.
Küll mitte kõik tema "ennustused" ei läinud täppi, mis oleks ka väga raske, aga siiski tubli osa läks ka. 

Üks, mis pidas paika

Moglen ennustus, et hajutatud ja ilma keskse juhtimiseta koostöö suudab toota kvaliteetset tarkvara, läks täppi. Seda kinnitab tänapäevane vaba tarkvara ökosüsteem, kus projektid nagu Linux ja GitHubil toimuv arendus on muutunud kogu digimaailma aluseks. Suur osa interneti infrastruktuurist töötab just sellise avatud koostöö mudeli peal. Selle juurde ka käib tema arusaam, et motivatsioon ei pea tulema ainult rahast, vaid ka panustamisest, on samuti pidanud paika.

Üks, mis ei pidanud

Moglen arvas, et autoriõigus võib digitaalses ühiskonnas oluliselt nõrgeneda või isegi kaduda. Tegelikkuses on autoriõigus jäänud väga tugevaks ja kohanenud digiajastuga. Seda kasutatakse aktiivselt nii suurte platvormide kui ka seadusandluse kaudu. Selle asemel, et oleks kadunud on see pigem muutunud keerukamaks ja laienenud uutesse valdkondadesse.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uue meedia väljund traditsioonilisel meedia kanalil

OSKUSLIK KASUTAMINE Oskusliku juurde ei osanud ma tuua paremat näitet kui The New York Times. See loodi juba 1851. aastal, kuid näitab paljudele uuematele meedia väljaanndele nende oma mängus koha kätte. New York Times-il on olemas Facebook, Instagramm, Twitter (nüüd X) ja kõigis nendes on neil kümneid miljoneid jälgijaid. Neil on olemas ka TikToki konto 3 miljoni jälgijaga, kus postitavad iga paari tunni tagant. Samuti ei tohiks unustada paar aastat tagasi viraalseks läinud Wordle-t, mis on samuti New York Timesi loodud. Nüüdseks on sinna lisandunud veel sõnamänge, mis püsivad populaarsetena. Kasutatakse ka YouTube, kus on neil kaks kanalit, üks uudiste jaoks ja teine podcastiks. Võib öelda, et The New York Times kasutab peaaegu kõike võimalikku, et jõuda inimesteni. LAHJEM UUS MEEDIAS Siin tooksin välja ühe Eesti telekanali, Kanal 2. Otsides Kanal 2 sotsiaalmeedia kontosi tuli üllatuseks, et neil puudub Twitteri ehk X-i konto, platvorm, mis on saamas populaarsemaks ka Eestis, sellelt...
Lisateave

Kaks erinevat nähtust

  IKKA VEEL TUTTAV E-post, see on küll üks vanimaid interneti teenuseid ja ikka on see väga populaarne tänapäeval. E-post üks peamisi viise, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad. E-posti loojaks on Massachusettsi arvutiinsener Ray Tomlinson, kellel õnnestus 1971.aastal saata tekstisõnum ühest arvutist teise. Ta pakkus oma kirjutatud elektronpostisüsteemi ARPAnetile ja see sai populaarseks. Tomlinson tõi kasutusele ka "@" sümboli e-posti aadressis, see võeti kasutusele kasutajanime ja arvuti, mida see kindel inimene kasutab, nime eraldamiseks. 1985.aastaks oli E-post kujunenud üheks Interneti põhiteenuseks. 55 aastat pärast e-posti loomist on e-posti aadress must have igal inimesel kellel on ligipääs internetile. Kui sa tahad endale ükskõik, mis kohas endale konto luua siis peaaegu alati küsitakse sinult e-posti aadressit. Sellest on saanud lahutamatu osa internetis ja igapäeva elust. Lõpetan selle teema e-posti võib olla tähtsaima eelisega sotsiaalmeedia ees, selleks, et saat...
Lisateave

WIPO komponentid

  HÄSTI TOIMIV Kõige paremini toimivaks pean litsentsi. Kõige lihtsamalt öeldes on litsents kokkuleppe, mis määrab, kuidas tohib loomingut või tehnoloogiat kasutada.  Litsentsi üheks suureks plussiks on selle paindlikkus. Pole olemas vaid ühte kindlat litsentsi tüüpi, mida järgima peab. Peale nelja peamise tüüpi on IT maailmas veel arenemas neist välja oma tüüpid. Litsentse saab "muuta" vastavalt leiutaja vajadusele, eriti digimaailmas. Sellega leiab "kesktee" autoriõiguste ja kasutajate vabaduse vahel. Teiseks plussiks on litsentside rahvusvahelisus, need ei sõltu nii palju riikidest kui mõned teised WIPO komponentid.Kolmandaks, litsentsid reguleerivad mingi asja kasutamist, mitte ei keela neid täielikult. Ehk leiutist saab arendada ja levitada ja samal ajal leituise autor säilitab veel autoriõigusi. Seetõttu on need ka nii levinud IT-valdkonnas. TULEKS MUUTA Siia valisin patendi. Patenti mõtte on  aitada loojat, seda tehes tihti aga pidurdatakse edasiarengut. Koht...
Lisateave