Turvarisk: Suur Vend

Otsustasin valida viimasel ajal ühe, kui just mitte kõige aktuaalsema turvariski: Suur Vend. Väga kuum oli "EU chat control" seadus, mis küll 26. märtsi hääletamisel vastu ei võetud aga see ei tähenda, et selle järgmise versiooniga võib sama moodi minna. Tänapäeval teavad enamus inimesi, et riik "jälgib" neid aga leidub palju tavainimesi, kes seda küll endale teadvustab, kuid suures hulgas siiski ei huvita. Euroopa Liidu pakutud seadus aga tõi selle teema jälle päevakorda ja on ka neid, keda seevõib olla varem ei huvitanud ka rohkem mõtlema selle üle. 

 Aga siis sellest teemast üldisemalt. Suure Venna probleem seisneb selles, et liigne jälgimine võib ohustada inimeste privaatsust, vabadust ja turvatunnet. Kui kogutakse liiga palju andmeid, tekib oht nende väärkasutuseks, lekkimiseks või kasutamiseks inimeste mõjutamiseks, mis kõik suuremal või väikemal määral juba toimub. Lisaks võivad küberkurjategijad saada ligipääsu samadele andmetele, mida koguvad riigid või ettevõtted.

Mitnicki turvamudeli roll:

Tehnoloogia: krüpteeritud suhtlusvõrgud; VPNi kasutus; kaheastmeline autentimine; tugevatele autentimismeetoditele. See viimane on ka väga aktuaalne ja vastastikke tundeid tekitav teema, kuid minu arvates on see õnneks või kahjuks vajalik, eriti sotsiaalmeedias. Võtame näiteks Twitteri, kus on võimalik jääda täiesti anonüümseks ja enamus inimesi seda ka teevad. See on Twitteri edu üks võtmeid. Kahjuks on äärmuslased ja muud vihaõhutajad selle teiste jaoks ära rikkunud. Ainus viis nende asjade vähendamiseks on panna sõnade taha ka nägu/isik ja vaadata, kas ka siis öeldakse asju, mida praegu.

Koolitus: milliseid andmeid ei tasu avalikult jagada; isikuandmete kaitse;turvaliste paroolide ja autentimise kasutus; manipuleerimise äratundmine; probleemist teatamine

Reeglid: selged vastutajad andmete töötlemisel; andmete turvaine või ültse mitte säilitamine; läbipaistvus selle kohta, milliseid andmeid kogutakse.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Teistmoodi IT

Sedalaadi tehnoloogia rakendamist ei saa vaadata kui "tehnoloogiline lahendus VÕI erivajadusega inimese abivahend". Tegelikult on vaja nende kahe kooslust. Kui käsitleme seda ainult IT-na, jäävad individuaalsed vajadused tahaplaanile. Kui käsitleme seda ainult sotsiaalabina, jääb süsteem ise muutmata. Tulemuseks ongi olukord, kus inimene peab kohanema tehnoloogiaga, mitte vastupidi. Digitaliseerimine teeb selle küsimuse eriti tähtsaks. Haridus on siin kõige selgem näide. Tänapäeval on kooli läbimine ilma arvutita peaaegu võimatu: õppematerjalid, kodutööd, suhtlus õpetajatega, eksamidki liiguvad üha enam digikeskkondadesse. Kui need keskkonnad ei ole ligipääsetavad või kui vajalikud tugilahendused ei ole kättesaadavad, siis ei ole tegemist enam lihtsalt ebamugavusega. Vaid tähendab, et osa õpilasi jääbki ilma piisava hariduseta. See teema ei kuulu ainult sotsiaalministeeriumile ega ainult haridusministeeriumile, vaid on nende ühine vastutus. Sotsiaalministeerium peab tagama li...
Lisateave

Uue meedia väljund traditsioonilisel meedia kanalil

OSKUSLIK KASUTAMINE Oskusliku juurde ei osanud ma tuua paremat näitet kui The New York Times. See loodi juba 1851. aastal, kuid näitab paljudele uuematele meedia väljaanndele nende oma mängus koha kätte. New York Times-il on olemas Facebook, Instagramm, Twitter (nüüd X) ja kõigis nendes on neil kümneid miljoneid jälgijaid. Neil on olemas ka TikToki konto 3 miljoni jälgijaga, kus postitavad iga paari tunni tagant. Samuti ei tohiks unustada paar aastat tagasi viraalseks läinud Wordle-t, mis on samuti New York Timesi loodud. Nüüdseks on sinna lisandunud veel sõnamänge, mis püsivad populaarsetena. Kasutatakse ka YouTube, kus on neil kaks kanalit, üks uudiste jaoks ja teine podcastiks. Võib öelda, et The New York Times kasutab peaaegu kõike võimalikku, et jõuda inimesteni. LAHJEM UUS MEEDIAS Siin tooksin välja ühe Eesti telekanali, Kanal 2. Otsides Kanal 2 sotsiaalmeedia kontosi tuli üllatuseks, et neil puudub Twitteri ehk X-i konto, platvorm, mis on saamas populaarsemaks ka Eestis, sellelt...
Lisateave

Kaks erinevat nähtust

  IKKA VEEL TUTTAV E-post, see on küll üks vanimaid interneti teenuseid ja ikka on see väga populaarne tänapäeval. E-post üks peamisi viise, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad. E-posti loojaks on Massachusettsi arvutiinsener Ray Tomlinson, kellel õnnestus 1971.aastal saata tekstisõnum ühest arvutist teise. Ta pakkus oma kirjutatud elektronpostisüsteemi ARPAnetile ja see sai populaarseks. Tomlinson tõi kasutusele ka "@" sümboli e-posti aadressis, see võeti kasutusele kasutajanime ja arvuti, mida see kindel inimene kasutab, nime eraldamiseks. 1985.aastaks oli E-post kujunenud üheks Interneti põhiteenuseks. 55 aastat pärast e-posti loomist on e-posti aadress must have igal inimesel kellel on ligipääs internetile. Kui sa tahad endale ükskõik, mis kohas endale konto luua siis peaaegu alati küsitakse sinult e-posti aadressit. Sellest on saanud lahutamatu osa internetis ja igapäeva elust. Lõpetan selle teema e-posti võib olla tähtsaima eelisega sotsiaalmeedia ees, selleks, et saat...
Lisateave