Jälgimiskapitalism ja digiaedik
Ei lähe peaaegu ühtegi nädalat mööda, et uudistes ei kuuleks, kuidas keegi on sattunud internetiga seotud pettuse ohvriks. "Petturite" suurimaks relvaks, mida nad saavad kasutada ja mis toob neile edu on informatsioon. Kõige tavalistemaks viisideks on presenteerida ennast kui panga töötajat või mõnda tuttavat. Tavaliselt jäävad pettuste õnge vanemad inimesed, suureks põhjuseks on ilmselt teadmatus arvutide ja üldisemate internetide ohtudest. Nooremaid on raskem "õnge tõmmata" peamiselt see tõttu, et arvuti ohutust on õpetatud alg- ja põhikoolides juba mõnda aega.
Enamus veebilehtedest, veebiteenustest, äppidest jne, koguvad oma kasutajate kohta informatsiooni. Tihti öeldakse, et see on selleks, et muuta oma teenust paremaks. See võib osaliselt vastata tõele aga paljud müüvad korjatud informatsiooni kolmandatele osapooltele. Näiteks tahaks osta uut arvutihiirt, lähed, kas kohe mõne arvutipoe veebilehele või googeltad seda, ühel või teisel viisil on varsti hea osa reklaamidest, mida näed internetis seotud arvutihiirtega.
Valges tuleviku variandis oleks informatsioon, mida inimeste kohta korjata ja mis sellega tehakse suure kontrolli all. Kuigi informatsiooni, mida veebilehed saavad korjata kellegi kohta saab piirata või vahel ka ültse välja lülitada ei tea paljud seda ja selle tegemine pole alati ilmselge (pole nuppu, mis suurelt või selgelt seda ütleks). Uuele veebilehele minnes võiks "nõustun" nupu kõrval olla ka "ei nõustu millegagi", praegult on see variant liiga tülikas (seda tehakse muidugi põhjusega).
Kommentaarid
Postita kommentaar