Jälgimiskapitalism ja digiaedik

Ei lähe peaaegu ühtegi nädalat mööda, et uudistes ei kuuleks, kuidas keegi on sattunud internetiga seotud pettuse ohvriks. "Petturite" suurimaks relvaks, mida nad saavad kasutada ja mis toob neile edu on informatsioon. Kõige tavalistemaks viisideks on presenteerida ennast kui panga töötajat või mõnda tuttavat. Tavaliselt jäävad pettuste õnge vanemad inimesed, suureks põhjuseks on ilmselt teadmatus arvutide ja üldisemate internetide ohtudest. Nooremaid on raskem "õnge tõmmata" peamiselt see tõttu, et arvuti ohutust on õpetatud alg- ja põhikoolides juba mõnda aega.

Enamus veebilehtedest, veebiteenustest, äppidest jne, koguvad oma kasutajate kohta informatsiooni. Tihti öeldakse, et see on selleks, et muuta oma teenust paremaks. See võib osaliselt vastata tõele aga paljud müüvad korjatud informatsiooni kolmandatele osapooltele. Näiteks tahaks osta uut arvutihiirt, lähed, kas kohe mõne arvutipoe veebilehele või googeltad seda, ühel või teisel viisil on varsti hea osa reklaamidest, mida näed internetis seotud arvutihiirtega.

Valges tuleviku variandis oleks informatsioon, mida inimeste kohta korjata ja mis sellega tehakse suure kontrolli all. Kuigi informatsiooni, mida veebilehed saavad korjata kellegi kohta saab piirata või vahel ka ültse välja lülitada ei tea paljud seda ja selle tegemine pole alati ilmselge (pole nuppu, mis suurelt või selgelt seda ütleks). Uuele veebilehele minnes võiks "nõustun" nupu kõrval olla ka "ei nõustu millegagi", praegult on see variant liiga tülikas (seda tehakse muidugi põhjusega).

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uue meedia väljund traditsioonilisel meedia kanalil

OSKUSLIK KASUTAMINE Oskusliku juurde ei osanud ma tuua paremat näitet kui The New York Times. See loodi juba 1851. aastal, kuid näitab paljudele uuematele meedia väljaanndele nende oma mängus koha kätte. New York Times-il on olemas Facebook, Instagramm, Twitter (nüüd X) ja kõigis nendes on neil kümneid miljoneid jälgijaid. Neil on olemas ka TikToki konto 3 miljoni jälgijaga, kus postitavad iga paari tunni tagant. Samuti ei tohiks unustada paar aastat tagasi viraalseks läinud Wordle-t, mis on samuti New York Timesi loodud. Nüüdseks on sinna lisandunud veel sõnamänge, mis püsivad populaarsetena. Kasutatakse ka YouTube, kus on neil kaks kanalit, üks uudiste jaoks ja teine podcastiks. Võib öelda, et The New York Times kasutab peaaegu kõike võimalikku, et jõuda inimesteni. LAHJEM UUS MEEDIAS Siin tooksin välja ühe Eesti telekanali, Kanal 2. Otsides Kanal 2 sotsiaalmeedia kontosi tuli üllatuseks, et neil puudub Twitteri ehk X-i konto, platvorm, mis on saamas populaarsemaks ka Eestis, sellelt...
Lisateave

Kaks erinevat nähtust

  IKKA VEEL TUTTAV E-post, see on küll üks vanimaid interneti teenuseid ja ikka on see väga populaarne tänapäeval. E-post üks peamisi viise, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad. E-posti loojaks on Massachusettsi arvutiinsener Ray Tomlinson, kellel õnnestus 1971.aastal saata tekstisõnum ühest arvutist teise. Ta pakkus oma kirjutatud elektronpostisüsteemi ARPAnetile ja see sai populaarseks. Tomlinson tõi kasutusele ka "@" sümboli e-posti aadressis, see võeti kasutusele kasutajanime ja arvuti, mida see kindel inimene kasutab, nime eraldamiseks. 1985.aastaks oli E-post kujunenud üheks Interneti põhiteenuseks. 55 aastat pärast e-posti loomist on e-posti aadress must have igal inimesel kellel on ligipääs internetile. Kui sa tahad endale ükskõik, mis kohas endale konto luua siis peaaegu alati küsitakse sinult e-posti aadressit. Sellest on saanud lahutamatu osa internetis ja igapäeva elust. Lõpetan selle teema e-posti võib olla tähtsaima eelisega sotsiaalmeedia ees, selleks, et saat...
Lisateave

WIPO komponentid

  HÄSTI TOIMIV Kõige paremini toimivaks pean litsentsi. Kõige lihtsamalt öeldes on litsents kokkuleppe, mis määrab, kuidas tohib loomingut või tehnoloogiat kasutada.  Litsentsi üheks suureks plussiks on selle paindlikkus. Pole olemas vaid ühte kindlat litsentsi tüüpi, mida järgima peab. Peale nelja peamise tüüpi on IT maailmas veel arenemas neist välja oma tüüpid. Litsentse saab "muuta" vastavalt leiutaja vajadusele, eriti digimaailmas. Sellega leiab "kesktee" autoriõiguste ja kasutajate vabaduse vahel. Teiseks plussiks on litsentside rahvusvahelisus, need ei sõltu nii palju riikidest kui mõned teised WIPO komponentid.Kolmandaks, litsentsid reguleerivad mingi asja kasutamist, mitte ei keela neid täielikult. Ehk leiutist saab arendada ja levitada ja samal ajal leituise autor säilitab veel autoriõigusi. Seetõttu on need ka nii levinud IT-valdkonnas. TULEKS MUUTA Siia valisin patendi. Patenti mõtte on  aitada loojat, seda tehes tihti aga pidurdatakse edasiarengut. Koht...
Lisateave