Kaks erinevat nähtust

 IKKA VEEL TUTTAV

E-post, see on küll üks vanimaid interneti teenuseid ja ikka on see väga populaarne tänapäeval. E-post üks peamisi viise, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad. E-posti loojaks on Massachusettsi arvutiinsener Ray Tomlinson, kellel õnnestus 1971.aastal saata tekstisõnum ühest arvutist teise. Ta pakkus oma kirjutatud elektronpostisüsteemi ARPAnetile ja see sai populaarseks. Tomlinson tõi kasutusele ka "@" sümboli e-posti aadressis, see võeti kasutusele kasutajanime ja arvuti, mida see kindel inimene kasutab, nime eraldamiseks. 1985.aastaks oli E-post kujunenud üheks Interneti põhiteenuseks. 55 aastat pärast e-posti loomist on e-posti aadress must have igal inimesel kellel on ligipääs internetile. Kui sa tahad endale ükskõik, mis kohas endale konto luua siis peaaegu alati küsitakse sinult e-posti aadressit. Sellest on saanud lahutamatu osa internetis ja igapäeva elust. Lõpetan selle teema e-posti võib olla tähtsaima eelisega sotsiaalmeedia ees, selleks, et saata kellegile e-mail ei pea te mõlemad kasutama sama teenusepakkujat, näiteks võib saata e-mail Gmaili-st Outlook-i sa see jõuab ilusti kohale.

TÄNASEKS KADUNUD

Teiseks on nähtus, mida saatis omal ajal edu aga tänaseks on vajunud unustuste varju. Selleks valisin BBS-i ehk Bulletin board system. 1978.aastal avasid Chicagos Ward Christensen ja Randy Suess esimese BBS-i. Kasutajad said modemiga ühenduda ja siis seal faile jagada/allalaadida, jagada teateid, uudiseid lugeda ja teiste kasutajadega suhelda.  Neid võib Paljud BBS-id pakkusid ka võimalust teiste kasutajate vastu mänge mängida. Kuigi selle põhimõtted on ikka elus siis BBS-si ise pole. Nende langus algas 1994.aasta lõpus kui tulid odavad dial-up interneti teenused ja Mosaic veebibrauser. 1995 ja 1996 läksid paljud BBS arendajad pankrotti ja sellega sai ka läbi BBS-ide ajastu.

KASUTATUD ALLIKAD

https://www.scisdata.com/connections/issue-4/what-is-an-electronic-bulletin-board/

https://spectrum.ieee.org/bulletin-board-system-bbs-history

https://www.geeksforgeeks.org/computer-networks/what-is-bulletin-board-system/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uue meedia väljund traditsioonilisel meedia kanalil

OSKUSLIK KASUTAMINE Oskusliku juurde ei osanud ma tuua paremat näitet kui The New York Times. See loodi juba 1851. aastal, kuid näitab paljudele uuematele meedia väljaanndele nende oma mängus koha kätte. New York Times-il on olemas Facebook, Instagramm, Twitter (nüüd X) ja kõigis nendes on neil kümneid miljoneid jälgijaid. Neil on olemas ka TikToki konto 3 miljoni jälgijaga, kus postitavad iga paari tunni tagant. Samuti ei tohiks unustada paar aastat tagasi viraalseks läinud Wordle-t, mis on samuti New York Timesi loodud. Nüüdseks on sinna lisandunud veel sõnamänge, mis püsivad populaarsetena. Kasutatakse ka YouTube, kus on neil kaks kanalit, üks uudiste jaoks ja teine podcastiks. Võib öelda, et The New York Times kasutab peaaegu kõike võimalikku, et jõuda inimesteni. LAHJEM UUS MEEDIAS Siin tooksin välja ühe Eesti telekanali, Kanal 2. Otsides Kanal 2 sotsiaalmeedia kontosi tuli üllatuseks, et neil puudub Twitteri ehk X-i konto, platvorm, mis on saamas populaarsemaks ka Eestis, sellelt...
Lisateave

WIPO komponentid

  HÄSTI TOIMIV Kõige paremini toimivaks pean litsentsi. Kõige lihtsamalt öeldes on litsents kokkuleppe, mis määrab, kuidas tohib loomingut või tehnoloogiat kasutada.  Litsentsi üheks suureks plussiks on selle paindlikkus. Pole olemas vaid ühte kindlat litsentsi tüüpi, mida järgima peab. Peale nelja peamise tüüpi on IT maailmas veel arenemas neist välja oma tüüpid. Litsentse saab "muuta" vastavalt leiutaja vajadusele, eriti digimaailmas. Sellega leiab "kesktee" autoriõiguste ja kasutajate vabaduse vahel. Teiseks plussiks on litsentside rahvusvahelisus, need ei sõltu nii palju riikidest kui mõned teised WIPO komponentid.Kolmandaks, litsentsid reguleerivad mingi asja kasutamist, mitte ei keela neid täielikult. Ehk leiutist saab arendada ja levitada ja samal ajal leituise autor säilitab veel autoriõigusi. Seetõttu on need ka nii levinud IT-valdkonnas. TULEKS MUUTA Siia valisin patendi. Patenti mõtte on  aitada loojat, seda tehes tihti aga pidurdatakse edasiarengut. Koht...
Lisateave